pea

Vormsi kultuuripäev 2015, ühistegevus Vormsi saarel

Vormsi traditsioonilisel kevadisel kultuuripäeval tutvustas ajaloolane Jonathan Lindström põnevat teooriat Vormsi esimesest asukatest ja räägiti ühistegevusest saarel läbi aegade. Vormsi juurtega Jonathan Lindström on om uurimustes jõudnud tõdemusini, et Vormsi esimesed asukad on pärit Rootsi Ölandi saare põhjaosast ning nad on Vormsile ümber asustatud 13. sajandi alguses. Lindström pakkus isegi välja, et see võis toimuda aastal 1206 Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni eestvõttel. Ajaloolase sõnul viitavad nii külanimed kui ka külade suurus keskajal sellele, et esimesena asutati viis küla Vormsi idaosas, kus asusid ka paremad põllumaad. Sealt levis asustus edasi Vormsi lääneossa, Noarootsi ja Riguldi-Sutlepa kanti. Lindström on oma uurimusest kirjutanud põhjaliku raamatu, mis peaks ilmuma tänavu augustis-septembris. Et Jonathan Lindsrömi isa Olle on sündinud Vormsil Rälby külas ja ajaloolane on kogunud oma eakate sugulaste mälestusi elust saarel, kõneles ta kultuuripäeval ka ühistegevusest saarel keskajast kuni sõjaeelse ajani. Lindströmi sõnul oli koostöö ja ühised ettevõtmised küla- ja saarekogukonnas väga olulised. Tähtsamaid ostsuseid tegid külamehed ühiselt ja selleks, et külarahvas kokku kutsuda puhuti sarve. Ajaloolane tõi näiteks ka selle, et kuni 1920.-1930. aastateni olid Vormsi põllud kitsaste siiludena talude vahel jagatud nagu oli jagatud ka see, kes millist osa küla ühistest piirdeaedadest või teedest hooldama pidi. See tähendas, tema sõnul, et oma tegemisi tuli teha teistega kooskõlastades ja arvestades. Vormsi vallavanem Tanel Viks rääkis oma ettekandes Kaitseliidu tegevusest Vormsi saarel. Viksi sõnul tegutses saarel Kaitseliidu rühm, mis kujundati ümber Kaitseliidu Vormsi Üksikuks Mererühmaks. Saarel tegutses ka noorkotkad ja naiskodukaitse, kuid puudusid kodutütred. Viks võrdles eestlaste ja rootslaste osalemist Kaitseliidus ning tõdes, et rootslaste rahvaarvu arvesse võttes oli nende protsent organisastiooni liikmete hulgas väiksem kui eestlastel. Viksi sõnul ei kasvanud eestirootslaste seast välja ka tuntud ohvitsere. Kõrgeimat sõjaväelist karjääri teinud eestirootslane oli Vormsilt pärit major Anders Lindkvist, kes oli ühtlasi ka Kaitseliidu Lääne Maleva viimane sõjaeelne pealik. Näitena Vormsi saare ühistööst kooli ja kätsitööseltsi vahel rääkis endine Vormsi kooli õpilane Kaisa Valm sellest, kuidas vormsi tüdrukud põhikooli lõpuks endale kohalikud rahvariided valmistavad. Kaisa Valm tunnistas, et esialgu ei osanud ka käsitööst ja rahvariietest midagi pidada, kuid on nüüd paar aastat hiljem aru saanud, kui olulisi oskusi ta rahvarõivaid valmistades on omandanud ning kui ilusad ja omapärased on saare rahvariided.



Siit saab allalaadida kultuuripäeval kõlanud ettekandeid PDF vormingus. PDF vormingus teavikute vaatamiseks tarviliku tarkvara saab paigaldada siit.

Ants Varblane "Vormsi jahiseltsist", 6,1 MB

Jonathan Lindström"Biskopen och Korstaget 1206", 18,7 MB

Kultuuripäeva kuulutus, 450 kB

Ülo Kalm "Korsi talu", 32,5 MB, Korsi talgud videosalvestis

Rando Värnik "Ühistegevus kogukonnas ja selle arendamine ", 654 KB

Tanel Viks "Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide areng Vormsil 1917-1940", 38,9 MB,